Eesti Jõutõsteliit selgitab Eesti jõutõstemaastikul toimuvat, et alaga tegelevad harrastajad näeksid laiemat pilti sellest, mis toimub jõutõstmises nii siin kui ka mujal maailmas.
Mitu jõutõstmisega tegelevat liigat või liitu on Eestis?
Eestis tegutseb ja on tegutsenud (alates 1979. aastast) üks ametlik jõutõsteliit – Eesti Jõutõsteliit.
Mis mõttes meie oleme ametlikud ja teised mitte? Selgitame seda. Ülemaailmselt koordineerib jõutõstmise tegevust organisatsioon nimega IPF (International Powerlifting Federation), kes on omakorda ROK-i (Rahvusvahelise Olümpiakomitee) liige. IPF osaleb Maailmamängudel, paraolümpial ning korraldab jõutõstmises ametlikke maailma- (ja maailmajagude) meistrivõistlusi. IPF-il on 101 liiget (13 Aafrikas, 19 Aasias, 11 Okeaanias, 33 Euroopas, 8 Lõuna-Ameerikas, 17 Põhja- ja Kesk-Ameerikas). Igas liikmesriigis on 1 jõutõsteliit, mida tunnustab IPF.
Eestis on selleks Eesti Jõutõsteliit, kuhu kuulub 14 liikmesklubi. Eesti Jõutõsteliit on ka alates 1993. aastast Eesti Olümpiakomitee liige ning tulenevalt Eesti Spordiseadusest, korraldab Eesti Vabariigis ametlikke tiitlivõistlusi. Eesti Jõutõsteliit korraldab regulaarselt vabariigi meistrivõistlusi jõutõstmise kolmevõistluses ning lamades surumises (noortele, neidudele, juunioritele, mees-ja naisseenioritele ning neljale erinevale veteraniklassile).
Maailmas on palju jõutõstmisega tegelevaid liigasid. Mille poolest nad erinevad IPF-st? Miks nad ei kuulu IPF-i?
Kahjuks peab ütlema, et enamikes neist liigades on lubatud kasutada keelatud aineid. Ainuüksi USA-s on jõutõstmisega tegelevaid liigasid üle 20. Kõigil neil on oma maailmameistrid, maailmarekordite omanikud jne. Sellele ei saa kätt ette panna ega keelata neid seda tegemast.
Kuid riigi ametlikud meistrid (rahvusvaheliselt tunnustatud) selgitavad välja ikkagi need jõutõstjate liidud, keda on tunnustanud IPF.
Me ei saa takistada, kui mõni erakapitalil tekkinud jõutõstjate liit laieneb Eestisse või keegi alustab siin vastavasisulist tegevust, kuid me kindlasti võtame seisukoha ning reageerime vastavalt – nii nagu käituks analoogiliste juhtumite tagajärjel Eesti Suusaliit või Eesti Kergejõustikuliit.
Oleks ju täna arusaamatu, segadust ning lõhesid tekitav, kui Eestisse tekiks alternatiivne suusatajate ühendus, kus oleks näiteks lubatud kasutada keelatud aineid, teistsugust võistlusvarustust ning ka reeglid oleksid teistsugused kui Eesti Suusaliidus. Kohe kindlasti ei jätaks Eesti Suusaliit seda asja sinnapaika, vaid tegeleks sellega.
Kas Eesti Jõutõsteliidu poolt korraldavatel riigi meistrivõistlustel võivad osaleda teiste riikide kodanikud või hallide passide omanikud?
Vastus on: ei, ei või. Ainuke erand on tehtud noorteklassis võistlevatele sportlastele (-18 eluaastat), kellel on hallid passid ning kes ei otsusta veel oma noorest east tingituna tulevase võimaliku kodakondsuse üle.
Inimestel, kellel on hallid passid, peavad valima kõigepealt selle vahel, kas nad tahavad olla selle riigi kodanikud, mille meistritiitli eest nad võistleksid või mitte. On arusaamatu, kui sportlane tahab võistelda riigi meistrivõistlustel, aga ei taha olla selle riigi kodanik. See on siiski suur au olla oma riigi meister! Eesti Jõutõsteliidu lahtistel võistlustel on lubatud osaleda ka halli passi omanikel.
Teiste riikide kodanikel ei ole samuti lubatud osaleda Eesti meistrivõistlustel. Täpselt samasugune reegel kehtib ka Soome Vabariigis, Rootsi Kuningriigis ja Vene Föderatsioonis. Lihtsa näite võib tuua Soome lahe põhjakaldalt. Mõni aasta tagasi üritas üks Eesti jõutõstja osaleda Soome Politsei lahtistel meistrivõistlustel. Saime Soome alaliidust eitava vastuse – võistlus on ainult soomlastele. Tuleb respekteerida seda otsust, sest sellised on reeglid Soome Jõutõsteliidus.
Võitlus “puhta” spordi ehk võrdsete võimaluste eest
Aastast 2003 peab Eesti Jõutõsteliit halastamatut võitlust puhta spordi eest. Oleme Eesti Antidopingukeskuse “püsiklient”, testinud 25 sportlast. Enamat on takistanud lihtsalt vahendite puudumine, sest ühe kontrolli hind on ulatunud 550 euroni (8600 kroonini). Lisaks on testitud meie sportlasi välisvõistlustel 22 korda.
Võtame selles eeskuju jällegi IPF-ilt, kes teeb aastas oma sportlastele mitusada testi. IPF-i eesmärgiks on testida oma võistlustel kuni 25% osavõtjatest. Et meie võistlustel oleksid võimalused tõesti võrdsed, on ka karistused reaalsed. Viimaste aastate jooksul on IPF karistanud riigiti koondisi: 2-ks aastaks on olnud diskvalifitseeritud Vene koondis ja Ukraina koondis. Üheks aastaks – Poola, Iraani ja Argentiina koondised. See on reaalne võitlus ning sellega järjepidevalt tööd tehes on IPF saavutanud ka teatud standardi oma võistlustel
Me siin Eestis teeme kõik ka omalt poolt, et meie spordiala oleks puhas ning tulemused tehtud ausalt. Me ei ole selles võistluses üksi: meid toetavad selles meie rahvusvaheline alaliit IPF ning Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Antidopingukeskus.
Eesti Jõutõsteliit